Mida teha kui teise inimese rahulolematus paneb sind oma vajadustest loobuma?
Kas oled kunagi loobunud oma soovist lihtsalt sellepärast, et keegi teine muutus rahulolematuks? Võib-olla tead väga hästi, et sinu vajadused on sama olulised kui teiste omad. Oled õppinud ennast väärtustama, mõistnud piiride seadmise vajalikkust ja otsustanud, et ei jäta enam ennast teiste nimel tahaplaanile.
Aga siis tekib olukord, kus keegi sinuga ei nõustu, väljendab pettumust või muutub pahaseks. Ja korraga polegi enda vajaduste eest seismine enam nii lihtne. Sa hakkad kahtlema, kas sinu soov ikka oli õigustatud. Võib-olla tunned süütunnet, kardad konflikti või muretsed, et teine inimene eemaldub sinust. Ning lõpuks loobud jälle sellest, mis sulle tegelikult oluline oli.
Miks me loobume iseendast just neil hetkedel, mil oleks kõige olulisem enda juurde jääda? Enda vajadustest loobumine võib olla seotud varasemate suhtemustrite, hirmuga teiste pahameele ees või raskusega taluda erimeelsusi. Kuid oma käitumise põhjuste mõistmine ei tähenda veel, et oskame järgmisel korral teisiti tegutseda. Vaatame lähemalt, miks nii juhtub ja kuidas õppida enda eest seisma ilma teist inimest eemale tõrjumata.
Miks oma väärtuse teadmisest alati ei piisa?
Psühhoteraapias on üks oluline eristus: oma käitumise mõistmine ja oma käitumise muutmine ei ole üks ja sama.
Võid täiesti selgelt mõista, et sinu vajadus kõike kontrollida on seotud ebakindlusega. Võid teada, et partneri kriitikale vihaga vastamine ei aita teil teineteist paremini mõista. Võid isegi ära tunda hetke, mil hakkad ennast jälle teiste vajaduste nimel tahaplaanile seadma.
Kuid teadmine sellest, kuidas võiksid käituda, ei tähenda veel, et oskad seda keerulises olukorras teha.
Mõtle näiteks inimesele, kes on aastaid harjunud konfliktide vältimiseks vaikima. Ühel päeval mõistab ta, et tema arvamus ja vajadused on sama olulised kui teiste omad. Ta otsustab hakata ennast rohkem väljendama.
Ent kui keegi temaga järgmisel korral ei nõustu, tunneb ta taas ärevust. Tekib tuttav soov vaikida, teema lõpetada või oma sõnad tagasi võtta. Tema teadmine on muutunud, kuid tema reaktsioon pole veel muutunud. See ei tähenda tingimata, et ta ei taha piisavalt. Pigem näitab see, et uue arusaama rakendamine nõuab oskusi, mida tuleb alles omandada.
Seda, et kavatsus ei muutu alati tegelikuks käitumiseks, kinnitavad ka teadusuuringud. Feili ja kolleegide (2023) metaanalüüsis selgus, et ligikaudu 48% inimestest, kellel oli kavatsus piisavalt liikuda, ei viinud seda kavatsust ellu. Kuigi uuring käsitles kehalist aktiivsust, ilmestab see laiemat nähtust, mida nimetatakse kavatsuse ja käitumise vaheliseks lõheks. Me võime siiralt soovida midagi muuta, kuid selle soovi elluviimine nõuab enamat kui head kavatsust.
Miks me kardame teiste rahulolematust?
Me kipume oma korduvates käitumismustrites nägema eelkõige seda, mis meile nende juures ei meeldi. Me ei taha enam olla liiga tundlikud, liiga kontrollivad, liiga järeleandlikud ega liiga kergesti ärrituvad. Kuid enne käitumise muutmist tasub uurida, millist ülesannet see meie elus täidab.
Näiteks võib pidev teistele meeldida püüdmine olla seotud sooviga vältida tõrjutust. Vajadus kõike kontrollida võib aidata inimesel ebakindlusega toime tulla. Vaidluses ründavaks muutumine võib mõnikord varjata hirmu, et mind ei kuulata ega mõisteta. Vaikimine võib aidata vältida kardetud konflikti.
Need pole kõigi inimeste puhul kehtivad seletused. Sama käitumise taga võivad olla väga erinevad põhjused.
Ometi on siin üks oluline küsimus: millisest ebamugavast tundest või kardetud olukorrast aitab minu senine käitumine mul hoiduda?
Kui avastad, et oled aastaid püüdnud teistele meeldida, sest kardad nende pahameelt, ei pruugi sulle piisata teadmisest, et sul on õigus öelda „ei“. Sul on vaja õppida taluma ka seda ebamugavust, mis võib kaasneda olukorraga, kus keegi sinu keeldumise üle ei rõõmusta. See on juba järgmine muutumise tasand.
Kui ma tean oma väärtust, miks ma siis ikka ennast ära kaotan?
Kujutame ette naist, kes on aastaid tegelenud enesearenguga. Ta on õppinud märkama oma vajadusi, seadma piire ja mõistma, et tema väärtus ei sõltu teiste inimeste heakskiidust. Ta teab, et tal on õigus öelda „ei“. Ta mõistab, et enda vajadustega arvestamine ei tähenda isekust. Ta on isegi otsustanud, et ei sea enam alati teiste soove enda omadest ettepoole.
Kuid siis tekib olukord, kus tema partner soovib midagi, mis talle tegelikult ei sobi. Naine väljendab oma soovi, kuid märkab, et partner muutub rahulolematuks. Tema hääletoon muutub ja näole ilmub pettumus. Sel hetkel tunneb naine endas ärevust. Ta hakkab mõtlema, kas oli liiga nõudlik, kas oleks pidanud teisiti ütlema või kas tema soov üldse oli nii oluline. Mõne hetke pärast lausub ta: „Olgu, teeme siis nii, nagu sina tahad.“ Väliselt näib, et ta on lihtsalt järele andnud. Sisemiselt on aga toimunud midagi palju keerulisemat. Ühel pool on tema teadmine, et ka tema vajadused on olulised. Teisel pool hirm, et enda eest seismine võib tuua kaasa konflikti, tõrjumise või läheduse kaotamise.
Kui inimene on varasemates suhetes kogenud, et teiste rahulolematus tähendab ohtu suhtele, võib järeleandmine olla kujunenud viisiks seda ohtu ennetada. See ei pruugi olla selle konkreetse naise käitumise ainus võimalik seletus, kuid aitab mõista üht levinud sisemist vastuolu. Naine ei loobu tingimata oma vajadusest sellepärast, et ta ei väärtustaks ennast. Ta võib loobuda hoopis sellepärast, et kardab, mis juhtub siis, kui ta enda vajadusele kindlaks jääb. Ja siin peitubki oluline erinevus teadmise ja muutumise vahel. Ta on õppinud mõistma, et tal on õigus enda vajadustele, kuid ta pole veel õppinud ennast turvaliselt tundma olukorras, kus teine inimene nende vajadustega ei nõustu.
Tema järgmine arengusamm ei pruugi olla järjekordne raamat eneseväärtustamisest või uus teadmine piiride seadmise olulisusest. Võib-olla vajab ta hoopis kogemust, et ta suudab taluda teise inimese pettumust ilma iseendast loobumata. See võib alata väga väikesest muutusest. Näiteks sellest, et ta ei kiirusta oma soovi tagasi võtma, vaid ütleb: „Ma saan aru, et sina soovid midagi muud, aga minu jaoks on see samuti oluline. Kas me saaksime leida lahenduse, mis arvestab meie mõlemaga?“
Esimestel kordadel võib see tunduda ebamugav. Ärevus ei pruugi kohe kaduda. Ta võib endiselt karta, et partner solvub või eemaldub. Kuid kui olukord on turvaline ja teine inimene suudab eriarvamusega toime tulla, võib selline kogemus aidata tal järk-järgult õppida, et enda vajaduste väljendamine ei pea tähendama suhte kaotamist. Ja isegi kui teine inimene reageerib halvasti, saab naine õppida eristama oma õigust vajadustele teise inimese reaktsioonist.
Muutumine ei tähenda seega ainult seda, et inimene hakkab teisiti mõtlema. See tähendab ka seda, et ta õpib vanas tuttavas olukorras tegema midagi uut. Mõnikord ongi kõige suurem muutus see, kui inimene suudab jääda iseenda juurde ka siis, kui teine inimene ei ole temaga rahul.
Miks on enda eest seismine keerulises olukorras nii raske?
Rahulikus olekus on lihtsam mõelda, milline inimene tahaksime olla. Võime otsustada, et järgmisel korral kuulame partneri lõpuni, väljendame oma vajadusi rahulikult või ei võta tema sõnu isikliku rünnakuna. Kuid emotsionaalselt pingelises olukorras võivad vanad reaktsioonid kiiresti esile kerkida. Kui tunneme end tõrjutuna, kritiseerituna või ebapiisavana, ei pruugi meil olla lihtne kasutada kõike seda, mida oleme enda kohta õppinud.
Just seepärast ei saa käitumise muutumine põhineda ainult otsusel, et nüüdsest olen teistsugune. Oluline on õppida märkama ka hetke, mil vana muster käivitub.
Näiteks kujutame ette paari, kes on otsustanud oma tülitsemisharjumusi muuta. Naine tunneb, et mees ei kuula teda. Mees kogeb naise märkust kriitikana ja hakkab ennast õigustama. Naine tunneb, et tema muret ei võeta tõsiselt, ning muutub nõudlikumaks. Mõlemad võivad pärast tüli väga hästi mõista, mis juhtus. Ometi kordub sama muster järgmisel korral uuesti.
Muutus saab alguse sellest, kui vähemalt üks neist õpib märkama oma reaktsiooni enne, kui see täielikult vana rada pidi edasi liigub. Näiteks võib mees öelda: „Ma märkan, et hakkan ennast praegu kaitsma. Tegelikult tahan ma aru saada, mis sind häiris.“ Või saab naine öelda: „Ma tunnen, et mu hääl läheb valjemaks, sest mulle on oluline, et sa mind kuuleksid.“ See ei tähenda, et konflikt kohe laheneb. Kuid vana reaktsiooni kõrvale tekib uus võimalus.
Kuidas õppida enda vajaduste eest seisma?
Sageli tahame muutuda nii, et ebamugavad tunded kaoksid kõigepealt ära. Tahame julgeda enda eest seista alles siis, kui me enam teiste pahameelt ei karda. Soovime väljendada oma vajadusi siis, kui tunneme end piisavalt enesekindlalt. Tahame partneriga keerulisest teemast rääkida alles siis, kui oleme kindlad, et ta reageerib hästi.
Aga mis siis, kui muutumine tähendab hoopis seda, et õpime tegutsema teisiti ka siis, kui vana ebamugav tunne on alles? Võib-olla ei pea sa ootama, kuni kaob hirm teisele pettumust valmistada. Võib-olla saad alustada sellest, et ütled ühes väikeses olukorras viisakalt „ei“ ja märkad, mis sinuga seejärel toimub. Võib-olla ei pea sa õppima mitte kunagi vihastama. Võib-olla on sinu järgmine samm õppida viha tundma nii, et sa ei tee selle ajel endale ega teistele haiget. Ja võib-olla ei pea sa suutma kohe kõiki keerulisi vestlusi pidada. Alustuseks piisab ühest vestlusest, kus julged väljendada midagi, mille oled varem ütlemata jätnud.
Uus käitumine annab võimaluse saada uus kogemus. Ning korduvad kogemused võivad järk-järgult muuta seda, kuidas me iseennast, teisi ja keerulisi olukordi tajume.
Harjumuste kujunemist käsitlevad uuringud näitavad, et uue käitumise harjumuseks muutumine võtab aega ning sõltub nii inimesest, tegevusest kui ka olukorrast. Singhi ja kolleegide (2024) teadusuuringute ülevaade kinnitab, et harjumuste kujunemise aeg võib olla väga erinev. Siiski tuleb arvestada, et uuriti eelkõige tervisekäitumist, näiteks liikumist ja toitumist, mitte paarisuhtes kujunenud reageerimismustreid. Seetõttu ei saa nende tulemuste põhjal öelda, kui kaua võtab aega näiteks enda vajaduste eest seismise või konfliktidele teisiti reageerimise õppimine.
Oluline on siiski meeles pidada, et turvalisus on muutumise eeltingimus. Kui suhtes esineb vägivalda, hirmutamist või sundivat kontrolli, ei ole lahendus lihtsalt rohkem avaneda või oma ebamugavust taluma õppida. Sellisel juhul tuleb kõigepealt tegeleda enda turvalisuse ja vajaliku toe leidmisega.
Mida teha, kui loobud jälle oma vajadustest?
Võib-olla üks suurimaid muutumist takistavaid harjumusi on viis, kuidas me ennast eksimuse järel kohtleme. „Ma jälle ei suutnud.“ „Ma pole ikka midagi õppinud.“ „Minust ei saagi asja.“
Nii võib ühest ebaõnnestunud olukorrast saada hinnang kogu iseendale. Kuid muutumise seisukohalt oleks palju kasulikum uurida toimunut ilma end hukka mõistmata.
Mis olukord minu vana reaktsiooni käivitas? Mida ma sel hetkel tundsin? Mida ma kartsin? Millist vajadust püüdsin rahuldada? Milline oleks olnud üks väike teistsugune samm?
Need küsimused ei vabasta meid vastutusest oma käitumise eest. Vastupidi, need aitavad meil mõista, mille eest saame vastutuse võtta.
Näiteks kui oled partneri peale häält tõstnud, ei muuda sinu käitumist olematuks teadmine, et tundsid ennast haavatuna. Küll aga aitab see sul järgmiseks korraks paremini valmistuda. Samuti saad võtta vastutuse tehtu eest, vabandada ja uurida, kuidas kahjustatud kontakti taastada. Muutumine ei tähenda, et me enam kunagi ei eksi. Oluline on, kas õpime oma eksimusi märkama, nende eest vastutust võtma ja uusi tegutsemisviise harjutama.
Kuidas astuda esimene samm enda valimise suunas?
Kui oled tundnud, et tead juba kõike, mida peaksid teisiti tegema, kuid sinu elu pole sellest hoolimata muutunud, proovi järgmisel korral teadmiste kogumise asemel valida üks väike tegevus. Ära otsusta, et nüüdsest oled alati enesekindel, rahulik ja oma vajadusi arvestav.
Vali üks konkreetne olukord, milles soovid harjutada uut käitumist. Näiteks: „Kui märkan, et hakkan automaatselt nõustuma, kuigi tegelikult ei taha, võtan enne vastamist hetke aega.“ Või: „Kui tunnen, et hakkan partneri sõnu rünnakuna võtma, küsin kõigepealt, mida ta sellega mõtles.“
Seejärel jälgi, mis juhtub. Mis oli lihtne? Mis osutus keeruliseks? Mida vajad järgmisel korral teisiti? Võib juhtuda, et sa ei suuda kohe oma plaani järgida. Kuid ka see annab sulle väärtuslikku teavet järgmise sammu jaoks. Eneseteadlikkus aitab meil mõista, miks oleme sellised, nagu oleme. Teadlik tegutsemine aitab aga kujundada seda, kelleks soovime saada.
Sinu elu ei muutu üksnes sellest, et mõistad oma vanu mustreid. Muutumiseks on vaja hakata looma ka uusi kogemusi. Ja võib-olla ongi kõige olulisem küsimus, mille saad täna endale esitada, järgmine: „Mida ma olen enda kohta juba ammu mõistnud, kuid pole veel õppinud oma igapäevaelus teisiti tegema?“
Enda mõistmisest enda valimiseni
Võib-olla oled sinagi enda kohta juba palju mõistnud. Tead, miks sul on keeruline öelda „ei“, miks teiste rahulolematus sind puudutab või miks kipud oma vajadusi tahaplaanile jätma. Aga kuidas jõuda selleni, et suudad ka päriselus enda juurde jääda?
Just selleks olen loonud Enesearengulabori, kus me ei piirdu ainult uute teadmiste omandamisega, vaid võtame regulaarselt aega iseenda mõistmiseks, oma sisemiste mustrite uurimiseks ja uute võimaluste avastamiseks.
Kaks korda kuus toimuvatel juhendatud Zoomi-praktikatel tegeleme eneseväärtustamise, piiride, suhete, tunnete ja vajadustega. Kasutame erinevaid kogemuslikke meetodeid, mis aitavad sul liikuda pelgalt teadmisest teadlikuma tegutsemise poole. Sest enda valimine ei pea jääma üksnes ilusaks mõtteks. Sellest võib kujuneda viis, kuidas sa iga päev iseenda ja teistega suhtled.
Kui soovid sellele teekonnale teadlikult aega ja ruumi luua, ja soovid rohkem ennast valida, siis oled oodatud Enesearengulaborisse. Tutvu Enesearengulaboriga ja leia endale sobiv liitumisvõimalus: https://siseminerahu.ee/enesearengulaborikogukond/
Kasutatud teadusallikad
Feil, K., Fritsch, J., & Rhodes, R. E. (2023). The intention-behaviour gap in physical activity: A systematic review and meta-analysis of the action control framework. British Journal of Sports Medicine, 57(19), 1265–1271. https://doi.org/10.1136/bjsports-2022-10664
Sheeran, P., Listrom, O., & Gollwitzer, P. M. (2025). The when and how of planning: Meta-analysis of the scope and components of implementation intentions in 642 tests. European Review of Social Psychology, 36(1), 162–194. https://doi.org/10.1080/10463283.2024.2334563
Singh, B., Murphy, A., Maher, C., & Smith, A. E. (2024). Time to form a habit: A systematic review and meta-analysis of health behaviour habit formation and its determinants. Healthcare, 12(23), Article 2488. https://doi.org/10.3390/healthcare12232488
Sønderland, N. M., Solbakken, O. A., Eilertsen, D. E., Nordmo, M., & Monsen, J. T. (2024). Emotional changes and outcomes in psychotherapy: A systematic review and meta-analysis. Journal of Consulting and Clinical Psychology, 92(9), 654–670. https://doi.org/10.1037/ccp0000814
Artikli autor: Kristina Tamm – transpersonaalne psühhoterapeut, suhteterapeut ja superviisor
Lahkuminek on üks elu suurimaid emotsionaalseid katsumusi. Südamevalu, kurbus ja segadus võivad tunduda üle jõu käivatena. Kuid tegelikult võib see olla võimalus uueks alguseks – teekond, mis viib sisemise rahu ja tugevama enesetundeni. Siin on mõned sammud, mis aitavad sul lahkuminekuga paremini toime tulla ja uuesti tasakaalu leida:
Tunnista oma tundeid
Esimene samm paranemise suunas on tunnistada oma tundeid. Emotsioonid, nagu viha, kurbus, süütunne või isegi kergendus, on loomulikud. Ära suru neid alla, vaid anna endale aega neid täielikult läbi elada. Lahkuminek on kaotuse protsess, ja nagu iga lein, vajab see aega ja ruumi.
Vabasta ennast süüdistamisest
Sageli on lahkumineku järel kiusatus hakata otsima süüdlasi, kuid pikaajaline enesesüüdistamine või teise osapoole kritiseerimine hoiab sind minevikus kinni. Selle asemel keskendu sellele, mida saad õppida kogemusest, ning vabasta end süütundest. Iga suhe õpetab midagi väärtuslikku, mis aitab sul tulevikus paremaid otsuseid teha.
Leia uuesti oma identiteet
Suhtes olles kipume tihti oma isiklikku identiteeti ja vajadusi tagaplaanile jätma. Lahkuminek on võimalus taasavastada, kes sa oled väljaspool suhet. Mis sulle meeldib? Millised on sinu unistused ja eesmärgid? Võta aega, et investeerida iseendasse, olgu selleks siis uue hobi proovimine, õppimine või lihtsalt rohkem aega iseendale.
Ümbritse end toetava võrgustikuga
Raskel ajal on oluline ümbritseda end inimestega, kes sind toetavad ja mõistavad. Sõbrad ja perekond võivad pakkuda vajalikku tuge ja kuulata, kuid ära karda otsida ka professionaalset abi. Terapeudid ja nõustajad aitavad sul sügavamalt mõista oma emotsioone ja näha asju selgemalt.
Astuda sammud paranemise teekonnal
Kui oled valmis võtma teadlikke samme tervenemise suunas, võib meie “Lahkuminekust taastumise” programm pakkuda sulle tuge ja juhiseid. See programm aitab sul läbi töötada keerulised tunded ja leida sisemine rahu. Praktilised tööriistad ja harjutused aitavad sul ennast uuesti avastada ja valmistuda uuteks teadlikeks suheteks.
Pea meeles, et kuigi lahkuminek võib tunduda lõpp, võib see olla ka uue alguse võimalus. Kui oled valmis tervenemise teekonnale astuma, liitu meie programmiga ja alusta oma sisemise rahu leidmise protsessi juba täna.
Inimese suurim vajadus on armastada ja olla armastatud ning seda soovib ta terve oma elu vältel, sõltumata vanusest. Ta pole loodud üksi elama ja see on täiesti normaalne vajadus ka keskeas enda kõrvale inimest tahta. Mitte kunagi pole hilja armastuseks. Küsi endalt, mida saan teha juba täna selleks, et asuda armastust otsima?
Keskeas on armastust raskem leida, mida saaks teha, et see oleks kergem?
Vanemas eas jah tundub raskem leida enda kõrval uut inimest. Noorena on vajadus oma peret luua suurem, vanemana on see osa elust juba paljudel läbi käidud ja seetõttu uue kaaslase otsimine vahel enam pole kõigi jaoks kas nii oluline või kardetakse seda mitmel erineval põhjusel teha.
Samas ei saa öelda, et ei jääks seda suurt sisemist igatsust selle õige leidmise järele meisse enamustesse ikkagi sisse. Sotsiaalne suhtlemisvõrgustik ja aktiivsus muutuvad selles eas väiksemaks ja see kindlasti piirab omalt poolt palju võimalusi. Hiir magava kassi suhu jookseb ikkagi harva. Lisaks pole inimene enam nii paindlik vanemana, kui noorena, tal on palju elukogemusi seljataga, mille tõttu on ka nõudmised ja hirmud, mida tahaks või mida üldse ei tahaks, suuremad.
Seega, kes ikkagi uut kaaslast otsib, peab olema ise aktiivsem. Kui klassikalised kaaslase leidmise viisid tulemust ei anna, siis kasvõi alustama vestlust teistega poes, pargis, huviringis jne. Oluline on teada, et silmast silma suhtlus viib alati parema tulemusini, kui läbi ekraani mängimine. Inimestele meeldib teisi aidata.
Üks hea võimalus suhtlemise alustamiseks on: meestel soovitaks pakkuda mõnele naisele abi ja naistel soovitaks meestelt abi paluda. Olge loominguline kohtade ja ideede leidmisel. Küsi endalt, mis on see mis teemal sa antud olukorras saad abi pakkuda või küsida ja siit saab algus saada millestki väga erilisest.
Ma kardan suhtes haiget saada, mida peaksin selleks tegema, et seda vältida?
Pean olema aus sellele vastates. Me kõik inimestena teeme teineteisele suhtes olles haiget, sellest ei pääse mitte keegi. Sest me oleme kõik erinevad inimesed, erinevate vajaduste, ootustega, nõudmiste ja moraalidega. Me ei sa mitte kunagi garanteerida seda, et mõni meie sõna või tegu või ütlemata ja tegemata jätmine ei teeks teisele haiget.
Palju olulisem selles olukorras on aga see, kui oleme haiget saanud, siis kas ja kuidas seda teisele väljendame. Kui turvaliselt ja ausalt seda tehakse või hoopis surutakse alla ja kogutakse saadud tunded endasse kuni plahvatuseni. Harva inimene tahab tahtlikult teisele haiget tegema hakata, kui pole kogunenud pikka vimma. Me kõik teeme haiget teisele puhtalt teadmatusest, sest teine inimene võib samale olukorrale või sõnale reageerida hoopis erinevalt.
Hakka suhtuma haiget saamisse selliselt, et mitte teine ei teinud sulle haiget (vähemalt siis mitte enamasti tahtlikult), vaid sina said haiget, sest sinu elu minevik on teinud sinul selle koha hellaks. Sinu vastutus on oma vajadus turvaliselt kaaslasele välja öelda, kuidas mingi hetk sind tundma pani. Koos kaaslasega neid asju arutades ja teadlikult mõistes, et valusad kohad on varasema elu mõjud, mitte hetkel olukord, saab väga palju valu suhetes leevendada ja vältida.
Kindlasti on enda valukohtadega tegelemine teadlik ja järjepidevust nõudev töö. Korduvad valukohad sinust ei kao iseenesest kuhugi, vaid süvenevad ja teevad aina rohkem valu. Meie hingevalu kohad on meie võimalused kasvamiseks. Elu ise näitab sulle kätte, millise teemaga pead tegelema. Küsi endalt millise korduvad olukorrad on sulle põhjustanud varasemates suhtes valu ja hakka ravima nende juuri. Vajadusel ka nõustajalt abi küsides. Vaid nii saad oma tulevastes suhtes kogeda vähem valu.
Ma ei tea kas ma harjun sellises eas enam uue inimesega ära?
Inimesed on ühed mugavad olendid ja oma mugavustsoonist väljumine on tihti suur töö. Muutused on inimese jaoks alati esmalt pigem vastumeelsed, kuna me ei tea mida uus olukord ikkagi täpselt meile kaasa toob. Isegi kui teame, et kõik peaks olema hästi, oleme muutuse ees veidi skeptilised. Kas ikka peaks seda tegema? On hea teada, et kõigega on võimalik kohanduda. Ka uude töökohta minnes on kõik alguses uus ja tundub, et me ei saa uute asjadega üldse hakkama. Aja jooksul saab meist aga spetsialist. Nii on ka teise inimesega kohandumisel. Kõik võtab lihtsalt aega.
Usun, et see küsimus tuleb tihti üles ka siis, kui inimene kardab, et mõni olukord on talle ikkagi päris vastuvõetamatu või ei taha ta mõnest enda vajadusest loobuda. Ka selle olukorra lahendamiseks on inimestele antud üks hea võime. See on keeleoskus. Kui inimene kasutab seda oskust õigesti, siis on võimalik kõik olukorrad lahendada. Õigesti kasutamine tähendab turvalist rääkimist ja kuulamist.
Miks mõni asi on teise inimese harjumuses selline või miks sina vajad just seda asja. Kui meil on teadlikkus, siis on meil vähem ärevust ja pinget. Kui me kuulame päriselt ka teist inimest, lõpuni, saame palju teada selle kohta, mis tema elus toimub. Ja me ei pea enam selle vastu võitlema.
Lõpuks avastame, kui oleme tema veidrustega ära harjunud, et päris tore on koos aega veeta. Ärge unustage selle juures, et ka tema peab harjuma teie veidrustega. See on ikka mõlemapoolne pingutus, millel on kindlasti oma hind. Küsi endalt, kas see pingutust on seda hinda väärt, kuhu tahad välja jõuda. Sest igal asjal on elus hind. Peame vaid teadma, kas tema väärtus on õiglane.
Mul on hirm kas loodav suhe jääb kestma ja kas leitud partner on ikka õige?
Sellist garantiid, et suhe kestma jääb ei anna kaasa keegi. Sest suhte hoidmisel sõltub kõik sellest, milline on mõlema poole panus sellesse suhtesse. Arvatakse kahjuks päris tihti, et suhe on midagi sellist, mis tekib ja siis edasi toimib iseenesest. Et kui leitakse õige partner, siis ongi kõik hästi. Ja kui hästi pole, siis justkui oli vale partner. Kuid kahjuks see pole nii.
Suhe nõuab elukestvat tööd ja värskena hoidmist pidevalt. Kui mõlemad partnerid tegelevad selle nimel teadlikult, on päris suur võimalus, et suhe on kestev. Rutiin tapab suhet kiiresti. Me ei tohiks iialgi suhtuda kaaslasse, kui igapäevasesse meie ellu kuuluvasse mööbliesemesse.
Kui suhe saab alguse tunnete tasandilt, siis on alati mindud suhtesse õige partneriga. Kogu väljakutse seisab selle suhte elusana hoidmisel ja õigeks partneriks saamisel: tahtel ja oskustel seda teha. Päris suhtes olemise oskust koolis ei õpetata. Seda õpime oma vanemaid vaadeldes ja see ongi meie ainus tõde. Kui palju on aga ilmas neid, kes ütlevad, et nii nagu meie vanemad tegid, nii me küll ei tahaks.
Seega tuleb teha midagi teistmoodi. Inimesed hooldavad oma autosid ja käivad ise ilusalongis ennast hooldamast, kuid meie jaoks on veel väga kaugel arusaamine, et on olemas ka oma suhte hooldus. Seda, kuidas olla püsivas suhtes tulebki juurde õppida. Küsi endalt igal hommikul, mis on see üks asi, mida saad teha sina täna enda suhte elavana hoidmise heaks?
Kristina Tamm (Imago paarisuhte terapeut ja koolitaja)
Viimasel ajal on meedias palju kirgi kütnud teema kus ühe paarisuhte vahele tekkis uus suhe ja siis ka see purunes. Kuidas sellised asjad saavad üldse aset leida? Jagan oma mõtteid, mis on tulnud minu kogemustest paarisuhte terapeudina, kuna olen spetsialiseerunud palju ka just kõrvalsuhetele.
Armastus on üks keeruline ja imeline labürint, mis mõnikord viib meid ootamatutele teekondadele.
Kas emotsionaalsed vajadused on rahuldatud?
On väga sage, et suhtes olles tunneme, et meie emotsionaalsed vajadusel pole täidetud. Mõnikord võib inimene leida end uuest armusuhtest just seetõttu, et tal on vajadus tunda end kuulduna, mõistetuna, hinnatuna ja märgatuna ja ta pole seda oma suhtes piisavalt saanud. Terapeudi kogemusest võin öelda, et avatud suhtlemine on ainus viis oma vajadusi väljendada. Kui sa oma partneriga ei saa sellest rääkida, siis miks sa arvad, et sinu suus suhe saab olema parem ja seal on asjad selgeks räägitud? Jah alguses mõistavad kõik teineteist poolelt sõnalt. Aga aasta-kahe pärast, mis saab siis, kui roosade prillide aeg möödub? Rääkimine on kommunikatsioon kahe inimese vahel. 50% rääkimise tõhususest on sinu teha. Kui sa selle eest põgened ja seda väldid, on sul samad probleemid varsti ka uues suhtes. Ja väga suure reaalsusega kordub sama emotsionaalne pettumus uuesti.
Kas suhtest on kadunud sära ja põnevus?
Pikaajalises suhtes võib aja jooksul tekkida rutiin ja igavus, kui paar ei oska teadlikult jätkuvalt särtsu hoida. Uus armusuhe toob endaga kaasa särtsu ja põnevuse, mis võib luua mõnusat tunnet. Kui kohtud kellegagi uue ja põneva inimesega, võib see tekitada tunnet, et sul on võimalik taas avastada enda sees midagi erilist ja puudub uskumus, et midagi sellist on võimalik ka oma pikaaegse kaaslasega luua. Kui teha neid asju, mida tegite suhte alguses ning jätkate teadlikult kohtinguid kogu suhte vältel, siis pole vaja minna otsima põnevust mujalt. Eks see on ka otsus ja vastutus, et pingutada oma suhte heaolu nimel, mitte lihtsalt lasta suhtel kulgeda ja rutiini kätte hävida.
Kas enesekindlus vajab turgutust?
Uus armusuhe võib anda sulle enesekindluse, mis on praeguses suhtes kaaslase kriitika ja hinnangute tõttu kaduma läinud. Terapeudina näen tihti, kuidas inimesed avastavad endas uusi omadusi, kui nad saavad tunda end uues armusuhtes ihaldusväärsena ja olulisena. Uue suhte asemel räägi oma kaaslasele, mida sa vajaksid, et tunda ennast rohkem enesekindlana. Kui sul on madal eneseteadlikkus ja sa ei oska seda öelda, siis tea, et su kaaslane pole selgeltnägija ja ta ei pea mõtlema seda ise välja, ka siis kui olete olnud pikalt koos. Sinu ülesanne on öelda mida sa vajad. Ja tee seda turvaliselt, mitte kritiseerides.
Kas sa põgened probleemide eest?
Mõnikord võib uue armusuhte otsimine olla viis probleemide eest põgenemiseks. Kui praeguses suhtes on raskused või lahendamata probleemid, võib uus armusuhe tunduda atraktiivse võimalusena põgeneda neist raskustest. Kui sul on probleemide lahendamise oskus nõrk, siis see ei muutu iseenesest paremaks sinu uues suhtes. Hiljemalt aasta-kahe pärast oled probleemide lahendamisega samas ummikus, kui sa ei õpi juurde nende lahendamiseks uusi oskuseid.
Kas sa soovid avastada iseennast?
Uus armusuhe võib olla võimalus avastada endas omadusi ja soove, mida sa ei teadnudki olemas olevat. Kindlasti on selleks elutervemaid viise. See on väga vastutustundetu nii teha. Sul võib olla suurepärane võimalus kasvada ja areneda ka oma praeguses suhtes, kui sa seda teadlikult teed. Kasuta selleks vajadusel paariteraapiat, paarisuhtekoolitusi või podcaste ja häid raamatuid. Areng on inimese loomulik vajadus, tehes seda partneriga koos, saate koos kasvada väga headeks kaaslasteks teineteisele.
Armastus on kaunis ja keeruline teekond, millel on oma õppetunnid. Uude suhtesse minnes ei lähe keegi reaalsusesse, vaid esmalt loodud illusiooni. Sama illusiooni lõid sa ka oma eelmise partneriga. Illusioonidele järgneb aga argipäev ja see on endale otsa vaatamise koht. Mida saan mina täna oma suhte heaks teha, et see oleks hea?
Kui leiad end uuest armusuhtest, olles samal ajal suhtes, on oluline olla aus nii enda kui ka oma partneri vastu ja vaadata endale otsa, mida sa otsid ja vajad? Paarisuhte terapeudina usun ma, et suhtlemine ja vastastikune mõistmine on lahenduse võti. Armastus on töö, mis nõuab pühendumist, eneseavastamist ja avatust, olgu see siis uues või vanas pikaajalises suhtes.
Loodan, et need mõtted annavad sulle uusi vaatenurki armastuse keerukale maailmale. Armastus on pidev kasvamise ja õppimise tee.
Koolitusturul pakutakse häid rahvusvaheliselt tunnustatud paarisuhte koolitusi. Millist neist valida?
Imago teoorial põhinev koolitus “Teekond soovitud armastuseni” ja PREP-paarisuhtekoolitus on mõlemad suurepärased viisid paarisuhte tugevdamiseks ja läheduse loomiseks.
Siin on mõned olulised sarnasused nende kahe koolituse vahel:
👉 Suhete tugevdamine: Mõlemad koolitused keskenduvad suhete tugevdamisele ja sellele, kuidas luua tervislik ja rahuldust pakkuv paarisuhe.
👉 Kommunikatsioonioskuste arendamine: Mõlemad koolitused aitavad paaridel arendada tõhusaid suhtlemisoskusi, mis aitavad neil paremini üksteist mõista ja lahendada konflikte.
👉 Praktilised tööriistad: Mõlemad koolitused pakuvad praktilisi tööriistu ja tehnikaid, mida paarid saavad igapäevaelus kasutada, et luua tugevamat sidet ja lähedust.
👉 Individuaalse arengu toetamine: Mõlemad koolitused toetavad ka individuaalset arengut, aidates paaridel paremini mõista enda vajadusi, soove ja hirme ning seeläbi paremini panustada suhtesse.
👉 Ennetav lähenemine: Mõlemad koolitused keskenduvad ennetavale suhtumisele ja aitavad paaridel luua tugevat alust ning ennetada võimalikke suhteprobleeme.
Need sarnasused tagavad, et nii Imago teoorial põhinev koolitus kui ka PREP-paarisuhtekoolitus pakuvad praktilist abi ja väärtuslikke teadmisi, mis aitavad paaridel luua armastavat, toetavat ja rahuldust pakkuvat paarisuhet.
Toon välja on ka 10 punkti, mis väljendavad nende erinevusi:
👉 Lähenemise olemus: Imago teooria rõhutab sügavaid emotsionaalseid sidemeid ja minevikust tulenevate haavade tervendamist, samas kui PREP-koolitus keskendub praktilistele oskustele ja kommunikatsioonivõtetele.
👉 Emotsionaalse ühenduse süvendamine: “Teekond soovitud armastuseni” aitab paaridel mõista ja süvendada emotsionaalseid sidemeid, samas kui PREP keskendub pigem konkreetsetele praktilistele strateegiatele.
👉 Mineviku mõju uurimine: Imago koolitus süveneb mineviku mõjule praegustele suhetele, samal ajal kui PREP keskendub enamasti olevikule ja tulevikule.
👉 Teadlikkuse suurendamine: Imago koolitus julgustab osalejaid uurima enda ja partneri vajadusi, soove ja hirme, samas kui PREP keskendub rohkem suhtlemisoskuste arendamisele.
👉 Dialoogi sügavus: Imago teooria julgustab paaridel süvitsi suhtlema ja avastama sügavamaid tõdesid, samas kui PREP keskendub suhtlemisvõtetele ja konfliktide lahendamisele.
👉 Kogemuslik lähenemine: “Teekond soovitud armastuseni” koolitus sisaldada rohkem praktilisi kogemuslikke harjutusi, mis aitavad osalejatel sügavamalt mõista suhete dünaamikat.
👉 Terviklik lähenemine: Imago teooria põhinev koolitus käsitleb suhteid tervikuna, hõlmates emotsionaalset, vaimset ja füüsilist tasandit, samas kui PREP keskendub peamiselt kommunikatsioonile.
👉 Süsteemne mõtlemine: Imago teooria rõhutab suhete süsteemset olemust, kus mõlemad partnerid on omavahel seotud, samas kui PREP võib keskenduda rohkem individuaalsetele suhtlemisoskustele.
👉 Emotsionaalse turvalisuse loomine: Imago teooria aitab luua emotsionaalset turvalisust suhetes, võimaldades partneritel tunda end kuulduna, mõistetuna ja omavahel ühendatuna.
Imago teoorial põhinevate koolituste filosoofiline lähenemine õppimisele on:
Humanistlik traditsioon : Imago teooria keskendub enesearengule, eneseteostusele ja individuaalsele kasvule, mis on humanistliku traditsiooni keskne osa. Humanistlik lähenemine käsitleb õppijaid kui terviklikke ja unikaalseid isiksusi, kellel on sisemine potentsiaal kasvada ja areneda. Samamoodi lähtub Imago teooria ideest, et paarisuhetes on võimalik õppida ja areneda, saavutades suuremat teadlikkust enda ja partneri vajadustest. Selles traditsioonis on terapeut või juhendaja partner ja toetaja, kes ei juhenda autoritaarselt, vaid toetab õppijate iseseisvat kasvu ja arengut.
ja radikaalne traditsioon: Radikaalne traditsioon on osaliselt seotud Imago teooria eesmärgiga muuta suhteid sügavamal tasandil, sealhulgas parandada ühiskondlikke ja perekondlikke sidemeid. Kuigi Imago teooria keskendub peamiselt individuaalsetele ja paarisuhtele omastele muutustele, on sellel ka laiem mõju sotsiaalsetele suhetele ja perekondlikule struktuurile, aidates lahendada suhteprobleeme ja tugevdada sidemeid, mis omakorda võib mõjutada sotsiaalset heaolu.
PREP-paarisuhtekoolituse filosoofiline lähenemine õppimisele on:
käitumuslik traditsioon: PREP-koolituse meetodid põhinevad tugevalt käitumuslikul lähenemisel, mille eesmärk on õpetada paaridele konkreetseid suhtlemisoskusi ja konfliktide lahendamise strateegiaid. See traditsioon keskendub käitumise muutmisele ja kontrollitud õpikeskkonnale, kus paare juhendatakse õppima uusi, tervislikke suhtlemismustreid. Käitumuslikus traditsioonis nähakse õpetajat või juhendajat sageli „käitumise juhtijana“, kes annab paaridele konkreetseid ülesandeid, et praktiseerida ja tugevdada soovitud käitumismustreid.
ja progressoovne traditsioon: Lisaks on PREP-il progressiivse traditsiooni elemente, mis rõhutavad probleemide lahendamise oskusi ja kogemuslikku õppimist. Paarid osalevad aktiivselt oma suhete parandamisel, kasutades reaalseid elusituatsioone ja omandades praktilisi oskusi, mis aitavad neil oma suhet tugevdada. Progressiivne traditsioon rõhutab õppija osalust, mille kaudu saab paar oma suhte dünaamika kohta uusi teadmisi ja rakendab neid oma igapäevaelus.
Olles ise kõigi nelja koolituse sertifitseeritud koolitaja, siis julgen kinnitada, et mõlemat tüüpi koolitused on vajalikud ja erinevad täiesti. Mina soovitaks läbida kõik, enne soovitaks läbida PREP-koolitused ja siis Imago. Paaridele mõeldud versioonid keskenduvad suhtele ja üksikosalejatele mõeldud versioonid keskenduvad iseenda kasvule. Kui aga valida tuleb ainul üks, siis ise valiksin „Kuidas hoida leitud armastust“.
Tahad teada, kas sinu suhtes esineb emotsionaalne väärkohtlemine? Emotsionaalne väärkohtlemine on kõige sagedamini esinev trauma suhetes ja see võib avalduda erinevatel viisidel. Emotsionaalne väärkohtlemine avaldub alljärgnevas:
sa ootad, et partner täidaks su vajadusi
sinu enesehinnang baseerub partneri käitumisel
sa ei kohtle oma partnerit võrdsena
sa ei võta vastutust oma tunnete, mõtete ja käitumise eest, kuid ootad, et partner teeks seda
suhtud partnerisse, kui omandisse, mitte oma õiguste ja soovidega inimesse
oled ükskõikne partneri soovide osas
sa ei näita välja armastust ja hoolivust
sul on ebarealistlikud ootused
pahameel on suunatud partneri, mitte ta tegude peale (tegu pole isikust eraldatud)
kriitika
süüdistamine
sõim
lubaduste murdmine
valetamine
ettearvamatu käitumine
viha
karistamine
elu ja tervist ohustavatesse olukordadesse asetamine
Kui sinu suhtes esineb sellest nimekirjast juba vähemalt üks emotsionaalne väärkohtlemine, siis on vaja selle tekkepõhjusega tegeleda, et see ei õõnestaks sinu suhet vaikselt ja nähtamatult. Usun, et sa tahad olla õnnelikus suhtes? Ma saan sind selles aidata! Annan sulle tööriistad:
lugupidavaks ning õnnelikuks suhteks,
kvaliteetseks tülitsemiseks ja
soovitud armastuse saamiseks
ära kuulatud tundeks
aktsepteeritud olemiseks
ühenduse (taas)loomiseks
BOONUSENA saad ka Imago vanemluse tööriistad. Koolitusel kehtib ka raha tagasi garantii, sest tean, et need tööriistad tõesti aitavad sind ja usun neisse kirglikult. Tule rahvusvaheliselt hinnatud Imago teoorial põhinevale paarisuhe tugevdavale koolitusele. Paaride versioon: “Teekond soovitud armastuseni”. Üksikosaleja versioon: “Kuidas hoida leitud armastust”. Vali olla heas suhtes ja pühendu oma suhte õnnele. Kristina Tamm