Kristina Tamme koolitaja kutse taastõendamine

Siit leiad Kristina Tamme kutse taastõendamiseks nõutud dokumendid:

  1. CV – Curriculum Vitae koos koolitusalase tegevuse kirjeldusega
  2. Eneseanalüüsi vorm – Kompetentsipõhise eneseanalüüsi vorm täiskasvanute koolitaja 5. taseme kutse taastõendajale

Lisaks võid täidetud vormi vaadata ka kodulehe vaates:

4. Professionaalne enesearendamine


4.1 Kirjeldab enda tegevust õppeprotsessis, seostades oma käitumist õpitulemustega.


Analüüsin oma tegevust õppeprotsessis regulaarselt nii õppijate tagasiside, enesevaatluse kui ka õpitulemuste saavutamise põhjal. Koolituse kavandamisel määran vajaduse, mis peab olema koolituse tulemusel teistmoodi, sõnastan õpiväljundid ning pärast koolitust hindan, kuivõrd kasutatud meetodid, tempo, juhendamisviis ja õppematerjalid toetasid nende saavutamist. Olen märganud, et minu selged juhised, praktilised näited ja arutelule suunatud õhkkond aitavad õppijatel paremini seostada uut teadmist oma töö või igapäevase kogemusega. Minu suurim tugevus on kontakti loomise ja turvalise ruumi loomise oskus, mis on oluliseks toeks edukale õppimisele.
Kui tagasisidest ilmneb, et mõni teema jäi liiga teoreetiliseks või ajaliselt pingeliseks, muudan järgmistel koolitustel ülesehitust. Näiteks lühendan loenguosa, lisan harjutusi, toon rohkem elulisi näiteid ja jätan rohkem aega küsimusteks. Püüan küll üldiselt vältida ainult teoreetiliste koolituste tegemist, sest ilma praktilise tööta ei sa tule õppijal häid tulemusi. Samuti jälgin koolituse käigus õppijate aktiivsust ja arusaamist ning vajadusel kohandan selgitusi kohe protsessi sees.
Minu jaoks tähendab oma tegevuse kirjeldamine õpitulemustega seostatult seda, hindan kas õppijad saavutasid seatud eesmärgid. Koolitusega rahulolu ainuüksi seda ei näita. Nii saan teadlikult arendada oma koolitajapraktikat ja teha põhjendatud muudatusi järgmistes õppeprotsessides.

Viited tõndusmaterjalidele:

1. Õppijate tagasiside kokkuvõte koolitusele
2. Koolituse „Metafoorkaartide meistriklass“ õppekava
3. Koolituse õppematerjal õppijale suuna leidmise toetamiseks
4. Minu koolitajaks kujunemise teekonna päevaraamat


4.2. Reageerib füüsilisele ja vaimsele üleväsimusele, vähendades oma koormust.


Pean oluliseks märgata oma füüsilise ja vaimse koormuse taset ning reageerida sellele ennetavalt. Kuna viin läbi psühholoogilisi koolitusi, siis teen alati ka ise praktikad läbi, mille tulemusel 2 korda kuus minimaalselt reflekteerin ennast praktikate toel sügaval tasemel. Koolitajatöö eeldab minu jaoks head keskendumist, kohalolu ja emotsionaalset tasakaalu, mistõttu jälgin teadlikult töömahtu, ajaplaneerimist ja taastumisvõimalusi. Olen jälginud aastaid, et keskmiseks mahuks kuus jääks umbes 6-8 koolituspäeva, mitte rohkem. Kui märkan üleväsimuse märke, näiteks keskendumisraskust, pinge kuhjumist või vajadust pidevalt töötada taastumisaja arvelt, siis korrigeerin koormust ja analüüsin kus on tasakaal paigast läinud. Suurema väsimuse korral olen võtnud koheselt ka mitme nädalase puhkuse taasutmiseks.
Praktikas tähendab see, et planeerin koolitusi realistlikult, jätan ettevalmistus- ja taastumisaja, väldin liigset järjestikust koolituskoormust ning vajadusel delegeerin või lükkan edasi tegevusi, mis ei ole kriitilised. Samuti kasutan töövõtteid, mis aitavad pinget ennetada. Teen ka pause, liigun, vaheldan tööülesandeid ning hoian piire töö- ja puhkeaja vahel.
Selline enesejuhtimine aitab mul säilitada koolitajana kvaliteeti. Olen veendunud, et õppijatele saab turvalist ja toetavat õpikeskkonda luua siis, kui ka koolitaja enda töövõime on hoitud. Seetõttu suhtun koormuse vähendamisse vastutustundliku professionaalse käitumisega, mitte tagantjärele tehtava hädapärase sammuna.


4.3. Käsitleb ennast õppijana, vastutab enda arengu eest.


Käsitlen ennast teadlikult õppijana, sest õpin alati ka siis, kui koolitan teisi. Vastutan oma professionaalse regulaarse arengu eest ning asusin õppima andragoogikat ka Tallinna Ülikoolis. Jälgin täiskasvanuhariduse valdkonna arenguid, täiendan ennast erialaselt ja pedagoogiliselt ning analüüsin, milliseid uusi teadmisi ja oskusi on mul vaja, et olla õppijatele parem juhendaja. Minu areng toimub eesmärgistatult. Ülikoolis sain koostada endale ise ülikooli tasemele erialase individuaalaine õppekava ja selleks valisin selle teema, mis mind enim on koolitajana aastaid kõnetanud: kuidas mina koolitajana saan toetada õppijat õpitut ka hiljem kasutusse võtma.
Olen osalenud täienduskoolitustel, seminaridel, veebikoolitustel ja kolleegidega kogemuste vahetamises. Pärast õpitut mõtestan, mida saan oma koolitustesse üle kanda. Näiteks kohandan uusi meetodeid, täiendan õppematerjale või muudan õppijate aktiveerimise viise. Vajadusel küsin ka kolleegidelt või tellijatelt tagasisidet, et saada oma arengule väline vaade.
Pean oluliseks õppimise järjepidevust ja isiklikku vastutust. See tähendab, et märkan oma arengukohti, otsin neile lahendusi ning rakendan õpitut praktikas. Nii hoian oma kutsealast pädevust ajakohasena ja loon õppijatele kvaliteetsema õpikogemuse.
Teen ka juba esimesi samme artiklite kirjutamisel EPALEsse, et tulevikus olla järgmise taseme koolitaja pädevuse vääriline.

Viited tõndusmaterjalidele:

1. Tallinna Ülikooli andragoogikaõpingute tõend
2. Psühholoogialase pädevuse taastõendamine
3. Individuaalaine õppekava: õppija õpitu rakendamise toetamine
4. Eneserefleksioon oma õppimise ja arengu kohta
5. EPALE artikkel