Kas keskeas on veel normaalne armastust otsida?
Inimese suurim vajadus on armastada ja olla armastatud ning seda soovib ta terve oma elu vältel, sõltumata vanusest. Ta pole loodud üksi elama ja see on täiesti normaalne vajadus ka keskeas enda kõrvale inimest tahta. Mitte kunagi pole hilja armastuseks. Küsi endalt, mida saan teha juba täna selleks, et asuda armastust otsima?
Keskeas on armastust raskem leida, mida saaks teha, et see oleks kergem?
Vanemas eas jah tundub raskem leida enda kõrval uut inimest. Noorena on vajadus oma peret luua suurem, vanemana on see osa elust juba paljudel läbi käidud ja seetõttu uue kaaslase otsimine vahel enam pole kõigi jaoks kas nii oluline või kardetakse seda mitmel erineval põhjusel teha.
Samas ei saa öelda, et ei jääks seda suurt sisemist igatsust selle õige leidmise järele meisse enamustesse ikkagi sisse. Sotsiaalne suhtlemisvõrgustik ja aktiivsus muutuvad selles eas väiksemaks ja see kindlasti piirab omalt poolt palju võimalusi. Hiir magava kassi suhu jookseb ikkagi harva. Lisaks pole inimene enam nii paindlik vanemana, kui noorena, tal on palju elukogemusi seljataga, mille tõttu on ka nõudmised ja hirmud, mida tahaks või mida üldse ei tahaks, suuremad.
Seega, kes ikkagi uut kaaslast otsib, peab olema ise aktiivsem. Kui klassikalised kaaslase leidmise viisid tulemust ei anna, siis kasvõi alustama vestlust teistega poes, pargis, huviringis jne. Oluline on teada, et silmast silma suhtlus viib alati parema tulemusini, kui läbi ekraani mängimine. Inimestele meeldib teisi aidata.
Üks hea võimalus suhtlemise alustamiseks on: meestel soovitaks pakkuda mõnele naisele abi ja naistel soovitaks meestelt abi paluda. Olge loominguline kohtade ja ideede leidmisel. Küsi endalt, mis on see mis teemal sa antud olukorras saad abi pakkuda või küsida ja siit saab algus saada millestki väga erilisest.
Ma kardan suhtes haiget saada, mida peaksin selleks tegema, et seda vältida?
Pean olema aus sellele vastates. Me kõik inimestena teeme teineteisele suhtes olles haiget, sellest ei pääse mitte keegi. Sest me oleme kõik erinevad inimesed, erinevate vajaduste, ootustega, nõudmiste ja moraalidega. Me ei sa mitte kunagi garanteerida seda, et mõni meie sõna või tegu või ütlemata ja tegemata jätmine ei teeks teisele haiget.
Palju olulisem selles olukorras on aga see, kui oleme haiget saanud, siis kas ja kuidas seda teisele väljendame. Kui turvaliselt ja ausalt seda tehakse või hoopis surutakse alla ja kogutakse saadud tunded endasse kuni plahvatuseni. Harva inimene tahab tahtlikult teisele haiget tegema hakata, kui pole kogunenud pikka vimma. Me kõik teeme haiget teisele puhtalt teadmatusest, sest teine inimene võib samale olukorrale või sõnale reageerida hoopis erinevalt.
Hakka suhtuma haiget saamisse selliselt, et mitte teine ei teinud sulle haiget (vähemalt siis mitte enamasti tahtlikult), vaid sina said haiget, sest sinu elu minevik on teinud sinul selle koha hellaks. Sinu vastutus on oma vajadus turvaliselt kaaslasele välja öelda, kuidas mingi hetk sind tundma pani. Koos kaaslasega neid asju arutades ja teadlikult mõistes, et valusad kohad on varasema elu mõjud, mitte hetkel olukord, saab väga palju valu suhetes leevendada ja vältida.
Kindlasti on enda valukohtadega tegelemine teadlik ja järjepidevust nõudev töö. Korduvad valukohad sinust ei kao iseenesest kuhugi, vaid süvenevad ja teevad aina rohkem valu. Meie hingevalu kohad on meie võimalused kasvamiseks. Elu ise näitab sulle kätte, millise teemaga pead tegelema. Küsi endalt millise korduvad olukorrad on sulle põhjustanud varasemates suhtes valu ja hakka ravima nende juuri. Vajadusel ka nõustajalt abi küsides. Vaid nii saad oma tulevastes suhtes kogeda vähem valu.
Ma ei tea kas ma harjun sellises eas enam uue inimesega ära?
Inimesed on ühed mugavad olendid ja oma mugavustsoonist väljumine on tihti suur töö. Muutused on inimese jaoks alati esmalt pigem vastumeelsed, kuna me ei tea mida uus olukord ikkagi täpselt meile kaasa toob. Isegi kui teame, et kõik peaks olema hästi, oleme muutuse ees veidi skeptilised. Kas ikka peaks seda tegema? On hea teada, et kõigega on võimalik kohanduda. Ka uude töökohta minnes on kõik alguses uus ja tundub, et me ei saa uute asjadega üldse hakkama. Aja jooksul saab meist aga spetsialist. Nii on ka teise inimesega kohandumisel. Kõik võtab lihtsalt aega.
Usun, et see küsimus tuleb tihti üles ka siis, kui inimene kardab, et mõni olukord on talle ikkagi päris vastuvõetamatu või ei taha ta mõnest enda vajadusest loobuda. Ka selle olukorra lahendamiseks on inimestele antud üks hea võime. See on keeleoskus. Kui inimene kasutab seda oskust õigesti, siis on võimalik kõik olukorrad lahendada. Õigesti kasutamine tähendab turvalist rääkimist ja kuulamist.
Miks mõni asi on teise inimese harjumuses selline või miks sina vajad just seda asja. Kui meil on teadlikkus, siis on meil vähem ärevust ja pinget. Kui me kuulame päriselt ka teist inimest, lõpuni, saame palju teada selle kohta, mis tema elus toimub. Ja me ei pea enam selle vastu võitlema.
Lõpuks avastame, kui oleme tema veidrustega ära harjunud, et päris tore on koos aega veeta. Ärge unustage selle juures, et ka tema peab harjuma teie veidrustega. See on ikka mõlemapoolne pingutus, millel on kindlasti oma hind. Küsi endalt, kas see pingutust on seda hinda väärt, kuhu tahad välja jõuda. Sest igal asjal on elus hind. Peame vaid teadma, kas tema väärtus on õiglane.
Mul on hirm kas loodav suhe jääb kestma ja kas leitud partner on ikka õige?
Sellist garantiid, et suhe kestma jääb ei anna kaasa keegi. Sest suhte hoidmisel sõltub kõik sellest, milline on mõlema poole panus sellesse suhtesse. Arvatakse kahjuks päris tihti, et suhe on midagi sellist, mis tekib ja siis edasi toimib iseenesest. Et kui leitakse õige partner, siis ongi kõik hästi. Ja kui hästi pole, siis justkui oli vale partner. Kuid kahjuks see pole nii.
Suhe nõuab elukestvat tööd ja värskena hoidmist pidevalt. Kui mõlemad partnerid tegelevad selle nimel teadlikult, on päris suur võimalus, et suhe on kestev. Rutiin tapab suhet kiiresti. Me ei tohiks iialgi suhtuda kaaslasse, kui igapäevasesse meie ellu kuuluvasse mööbliesemesse.
Kui suhe saab alguse tunnete tasandilt, siis on alati mindud suhtesse õige partneriga. Kogu väljakutse seisab selle suhte elusana hoidmisel ja õigeks partneriks saamisel: tahtel ja oskustel seda teha. Päris suhtes olemise oskust koolis ei õpetata. Seda õpime oma vanemaid vaadeldes ja see ongi meie ainus tõde. Kui palju on aga ilmas neid, kes ütlevad, et nii nagu meie vanemad tegid, nii me küll ei tahaks.
Seega tuleb teha midagi teistmoodi. Inimesed hooldavad oma autosid ja käivad ise ilusalongis ennast hooldamast, kuid meie jaoks on veel väga kaugel arusaamine, et on olemas ka oma suhte hooldus. Seda, kuidas olla püsivas suhtes tulebki juurde õppida. Küsi endalt igal hommikul, mis on see üks asi, mida saad teha sina täna enda suhte elavana hoidmise heaks?
Kristina Tamm (Imago paarisuhte terapeut ja koolitaja)