Iga kriis ja raskus on kutse õppetunnile teha korrektuure oma elus. Mõtle, mida saad sellel korral oma elus muuta? Kui su elus on midagi, mis sind häirib või tundub suruvalt raske, siis võta endale aega vaadata selle sisse põhjalikumalt ja mõelda läbi, kuidas kohandada raskused ümber, sulle meeldivamaks. Oluline on siin just sõna meeldivusel. Lihtsalt kohandumine olukorraga, mis sulle rõõmu ei loo, ei toeta sinu vaimset tervist. Otsi seda, mis meeldib, tee seda, mis meelepärane.

Vaata üle oma päevaplaan ja loo kvaliteet oma tegevustes. Vähenda oma päevas pingeid loovaid asju ja tegele kindlasti iga päev millegi meelepärasega kasvõi natuke. Vaata, et see mida sa teeksid, oleks kvaliteetne, mitte lihtsalt aja surnuks löömine kalapilguga televiisorit vaadates. Millal sa viimati tegelesid sulle head tunnet loovate asjadega? Mis sind laeb? Mis täidab sinu tassi? Mis on sinu hobid? Leia aega oma hobide jaoks, mis sulle tõesti naudingut pakuvad. Tõeliselt nauditav hobi aitab sul minna voogamise seisundisse, kus sa ei märka aja liikumist. See on ülim lõõgastus ja nauding.

Leia uusi võimalusi, et rutiinist ja mugavustsoonist välja murda. Mine teist teedmööda koju, tee asju teistmoodi, kui tavaliselt oled teinud, loo uusi harjumusi. Rutiinist väljumine paneb meeled kihama ja su tähelepanu on uuel.  Uus toob põnevust ellu. Tee midagi, mis on väike pingutus su jaoks, midagi ebatavalist, see laiendab su mugavustsooni.

Iga „ma ei saa“ vaheta välja küsimusega: „kuidas saab?“. Ohver ütleb ma ei saa. Võta vastutus olukorra eest, et sa saad alati midagigi teha, siis kontrollid sina olukorda, mitte olukord sind. Küsi endalt korduvalt: „Mida ma peaksin tegema, et ma saaksin?“ Ja kui sa ikka ei tea mida sa peaksid tegema, siis mõtle sellele, mida soovitaksid sõbral selle olukorras teha.

Välju teadlikult ohvri rollist. See tähendab mõtlemise lõpetamist, et“ vaene mina“, kõik ümberringi teevad liiga. Maailm teeb liiga. Teised inimesed teevad liiga. Nad ei mõtle ja ei käitu nii nagu mina tahaksin ja vajaksin, nad on julmad mu vastu. Aktsepteeri, et iga inimese vaatenurgal on oma põhjus. Sina ei tea neid põhjuseid ja seepärast ei ole mõtete teiste inimeste pärast ennast käima tõmmata, et nad sinu moodi ei ole ja ei mõtle. Sa ei saa muuta teisi. Nende mõtlemise muuta tahtmine on energiat võttev vastasrindega sõdimine. Kibestumine ja viha teiste tegude ja tegemata jätmiste pärast loovad sulle endale sisemist pinget ja miks sa peaksid seda iseendale tegema? Miks?

Sa ei saa muuta teisi aga saad muuta enda suhtumist sellesse olukorda. Saad tähelepanu tuua endale, et sina teed seda mida õigeks pead ja oled oma panuse sellega juba andnud. Ära raiska energiat teiste muutmisele, pööra energia sellele, kuidas endale rohkem heaolu luua, kui teised seda ei toeta sinu ümber. Sinu elu on sinu luua ja sinu valikuid täis.

Ole tänulik iseendale, elule võimalustele ja asjadele enda ümber. Kirjuta endale iga päeva üles üks asi, milles möödunud päevas või algavas hommikus tänulik oled. Tänulikkus on suurim rikkus. Vaimne rikkus loob vaimset heaolu.

Lõpeta alkohol kasutamine enda lõõgastamiseks. See aitab lõõgastuda, kui seda on tarvitatud mõõdukalt ja harva. Alkoholil on omadus võtta pidurid maha meie mõtlemises ja tuua üles meie sügavamad hirmud. See ei ole lahendus. Lahendus on suunata oma mõtlemist teadlikult.

Pane fookus headele mõtetele. Sinu aju vajab teadlikkust. Kui tal info puudub, siis sa hakkad rääkima endale suurel hulgal erinevaid versioone lugusid. Pea meeles, et need pole tõde, vaid sinu fantaasia versioonid. Aga sinu keha arvab, et need on tõde. Lõpeta kohe oma aju toitmine väljamõeldud hirmulugudega. See lükkab sind aina rohkem kuristiku poole.

Mõtlemist saab muuta. Märka, kus on sinu mõtted. Millest sa mõtled? Kas see mida mõtled on hirmule ja teadmatusele põhinev? Sinu vana ajuosa, mille eesmärk on sind elus hoida ja reageerida halvale, ei tee vahet ajaliselt minevikul ja praeguse hetkel. Samuti ei tee ta vahet reaalselt olemasoleva olukorra või väljamõeldud olukorra vahel. See millest mõtled, see on sinu keha jaoks reaalsus. Sinu keha reageerib hirmu ja teadmatuse mõtetele pingesse minekuga: võitle, põgene, tardu seisundiga. Kehas aktiveeruvad stressihormoonid. Ise enda mõtetega tekitad sa endale stressi. Kui su mõtted on iga päeva  murede peal, siis on stress pikaajaline ja pidev ning stressihormoonide üleküllus koormab su vaimse tervise ära ja lööb tasakaalust välja. See võib viia depressioonini.

Kui mõtled positiivsest, unistad, fantaseerid, siis su keha peab ka seda reaalsuseks ja keha rahuneb ning ajus võidutsevad rahulolu hormoonid. Mõtle sellele, mis sulle tõeliselt meeldib. Mõtle sellele, mida tahaksid hetkel ja kus tahaksid olla. Mõtle sellele, millisena tahad olukorda ja enda ümbrust tegelikult näha. Mediteeri, visualiseeri. Su keha usub su mõtteid ja võtab seda kui reaalsust. Kui sa tasakaalustad oma mõtetega hormonaalse tasakaalu, siis ei suru raskused sind alla.

Loo enda ressursside nimekiri. Kuidas oled varem raskused ületanud? Kirjuta üles kõik, mis on sind varasemalt aidanud raskustes.  Kirjuta, joonistad või teed kollaaži ja kasuta sellest nimekirjast iga päeva mingit ressurssi. Võta selleks teadlik aeg.

Naera. Laginal. Alusta hommikut naljade lugemisega, sellega lood juba esimeste hetkedega heaolu tunnet kehasse. Kolm, neli nalja päeva jooksul lugeda hoiab tuju paremana. Jaga nalju ka teistega, nii aitad ka teistel hoida vaimset heaolu. Vaata komöödia filme. Mine naeruteraapiasse. Leia võimalused, mis aitavad sul naerda.

Loo endale eesmärgid tegevustes. Eesmärkide suunas järjepidev liikumine hoiab sind tegevuses, suunab mõtteid, loob kvaliteeti ja aitab muud mõtted kõrval hoida. Muuda suured eesmärgid väikesteks osadeks. Kui millegi tegemine tundub sulle raske ja koormav, siis pööra tähelepanu sellele, et mis väikestest sammudest see koosneb ja hakka peale sammhaaval.

Otsi võimalust arenguks. Areng on inimese loomulik vajadus ja hoiab aju aktiivsena. Areng loob rahulolu, rõõmu ja tõstab enesehinnangut. Leia mõni koolitus või uus asi, mida selgeks õppida. Tänapäeva maailmas ei pea kodust selleks enam väljumagi, et midagi uut omandada. Arengus on su tähelepanu uute oskuste saamisel ja see laiendab su võimalusi ning avardab maailmapilti. Ja lisaks tõstab enesehinnangut.

Kui sa tahad muretseda, siis võta endale kindel aeg muretsemiseks.  Kui muremõtted tulevad muul ajal peale, siis pane need kõrvale ja ütle endale, et muretsed muretsemise ajal. Ära tee seda pikalt, piisab näiteks 10 minutit päevas. Ja siis muretse täiega. Kui aeg saab läbi, siis luba endale, et ei lase rohkem neil mõtetel enda üle võimu võtta, enne kui on järgmine muretsemise aeg. Vahepeal ei juhtu su muredega mitte midagi, nad jõuavad su ära oodata.

Luba endal olla nõrk ja küsida abi ning tuge. Kui tunned ennast rusutult, siis leia võimalus see endast välja saada. On okei öelda, et ma vajan abi, vajan tuge teistelt, et toime tulla iseenda tunnetega. On okei öelda, et tunned üksindust ja vajad seltskonda. Inimesed on loodud karjaloomaks, inimesed tahavad teistega koos olla. Julge oma vajadusest teada anda teistele. Selleks on hea rääkida sõbraga, helistada eluliinile või külastada nõustajat.

Kiireimad lahendused: peata oma halvad mõtted, mõtle headele asjadele; mine massaaži, jaluta väljas, tee sporti, tantsi üksi kodus,  mediteeri, kuula rahustavad muusikat, puhka/pikuta, maga hästi, tee meeldivaid tegevusi, õpi midagi uut.

 

Autor: Kristina Tamm (psühhoterapeut)