Kogemusnõustamine  

Kogemus ei ole ainult see, mida me läbi elame, vaid see kuidas me juhtunuga toime tuleme” ehk “Raskel ajal ulatab käe saatusekaaslane.”

Mina ka olen seda sama tunnet tundnud, mis Sinagi. Ma tunnen ka praegu samat tunnet, kui Sa räägid sellest, mida oled pidanud läbi elama.

Ma olen Sinuga selles tundes, me oleme koos sellel hetkel.

Kogemusnõustaja on inimene, kes oskab aidata oma kogemuste põhiselt, sisuliselt on ta nagu treener, kes annab edasi oma kogemusi. Rõhk on sellel, et need kogemused, mis minul on, ma olen nendega toime tulnud ja tulemus on selline, et see aitab mind edasi.

Kogemusele järgneb oskus. Kui sain mina, saad ka Sina.

Kogemusnõustaja on sotsiaalalatöötaja, ta on aitaja. Aitaja töö on inimlik tegevus, milles teeb tööd omal vastutusel ja iseenda nimel, jätts aidtavale ruumi ja vabadust oma maailmavaate kujundamiseks.

Aidatakse inimesel näha seda, mille eest on ta inimesena vastutav. See tähendab ühest küljest süütundega töötamist.

Tuleb vaadata silma halvale enesetundele, teisest küljest on küsimus probleemi esitamises ja selle vastuse näitamises, mida teine hetkel veel ei näe.

Aitamine peab viima selge arusaamani, kuhu aidatakse ja mis aitab.

Aitaja ülesanne on muutuda inimese jaoks “homseks” päevaks.

Psühholoog aitab meid teadusepõhiselt ja aitab teadlikkust tõsta, teeb seda läbi toereetilise kogemuse, psühholoog alati ei pruugi olla läbi elanud sarnaseid sündmusi nagu klient.

Kogemusnõustaja aitab meid kogemusepõhiselt, läbi kogemuste, raku tasandil läbi elatud sündmuste. Aitab seda teadlikkust rakendada võtmes “Kui mina sain, saad ka Sina!” ” Mina tegin seda ja see aitas, saad ka proovida.”

Kogemuslikult on mul võimalik sisse elada teise inimese tundesse ja tabada selle kaudu, mida tema just nüüd ja praegu hingepõhjas tunneb. Selleks on vaja head empaatiavõimet. Empaatiavõime on enese seadmine inimesena sisemise rollivahetuse kaudu aidatava olukorda. Seda võib nimetada ka teekaaslaste solidaarsuseks või elu jagamises nii heas kui halvas. Mis muidugi ei välista professionaalsust ega tähenda piiritut pühendumist.

Psühhiaater määrab diagnoosi.

Need kolm vajalikku tugisammast peaksid üksteist toetama, koostööd tegema, arvestama nagu üks süsteem! Kui me tahame häid tulemusi, siis koostöö eesmärgiks ei tohiks olla ainult protsess vaid selle positiivne tulemus!